Isiksuse struktuur psühholoogias

Isiksus on sotsiaalne haridus ühiskonnas omandatud individuaalsete omadustega. Selle väite kohaselt ei ole inimene sünnijärgne inimene, vaid muutub selle järk-järgult või ei muutu üldse. Psühholoogias on kolm isiksuse struktuuri. Need on iseloomu , võime ja motivatsioon. See ei tohiks lisada isiklikke omadusi, sest need omadused suudavad kompenseerida üksnes isiksuse struktuuri mõningat iseloomu.

Motivatsioon

Isiksuse motiveeriv struktuur on determinant, üksikisiku elu liikuv element. Motiveerivat struktuuri määrab mitu omaduste rühma, mida me nüüd loetleme.

On omadusi, mis räägivad inimese enda orientatsioonist. See - ahnus, konformism, enesekindlus.

On olemas motivatsiooniomadused, mis räägivad teistest orientatsioonist või paremast juhist - orientatsioonist

raportöör, grupp, lähedased. See määrab kindlaks, kes inimene juhib.

Samuti on olemas isikliku motivatsiooni omaduste grupp, mis selgitab inimese inimlikkuse mõõdet. See on orienteeritud kaugele, ühiskonnale ja mõõduka kohusetundeni.

Samuti on kaks eraldi omadust - soov ja ideaal. Suurem osa motivatsioonist sõltub soovist ja ideaalide kõrgusest. Sellest lähtuvalt arvutatakse soodsa motivatsiooni. Näiteks, kõrge humanism, madal ideaal ja orienteeritus referendi jaoks ei ole tõenäoliselt motiveerima inimest juhtima.

Vajadused

Filosoofid tähistasid tuhandeid aastaid tagasi ning tänapäeva psühholoogid ei ole midagi muud üllatunud, öeldes, et inimkond ei tea veel üksikisiku vajaduste struktuuri kõiki. Üks kõige sobivamatest klassifikatsioonidest kirjutab füsioloogilise, ohutuse, ühiskonna kaasatuse, eneseteostuse ja tunnustamise vajadustest. Kuid tegelikult ilmneb iga inimene neid põhilisi omadusi erineval viisil.

Eneseteadvus

Eneseteadvus on inimese võimekus muuta ennast ja tema ümbritsevat maailma ning hinnata ennast ka maailmas. Inimese eneseteadvuse struktuur tähendab ego mõju, eneseväljendust ja inimese elu eneseteadvust. Mõned psühholoogid tõlgendavad seda järgmiste kriteeriumide alusel:

Teised on selle mõistega seotud sensoorne eneseteadvus (kehasiseste protsesside tunne), isiksus (võimalus hinnata omaenda plusi ja miinuseid), analüütiline või iseseisev ja aktiivne, st motiveeritud käitumine.

Igal juhul võimaldab inimese eneseteadvus tal eralduda end ümbritsevast maailmast ja keskenduda oma tegevustele, riikidele, kogemustele.