Röntgenuuring

Röntgenograafia või röntgenograafia on elundite, liigeste ja luude sisemise struktuuri uurimine asjakohaste kiirte abil, mis on projekteeritud spetsiaalsele paberile ja filmile. Enamasti kasutatakse seda terminit koos meditsiinilise mitteinvasiivse uuringuga. Protseduur on mugav, kuna mõne minuti jooksul võib sõna otseses mõttes näidata keha vajaliku osa praegust olekut seestpoolt.

Röntgen-uuringute meetodid

Kaasaegne meditsiin pakub roentgenoloogia abil kahte põhilist tüüpi uuringuid: üldist ja erilist. Esimesed on:

Erilised uuringud on esitatud mitmesuguste meetoditega, mille abil saate lahendada erinevaid diagnoosimisprobleeme. Nad jagunevad invasiivseks ja mitteinvasiivseks. Esimene hõlmab spetsiaalsete seadmete paigaldamist erinevatesse õõnsustesse (veresooned, söögitoru jt) diagnoosimise protseduuride läbiviimiseks. Viimane välistab seadmete paigutuse organismis.

Kõikidel meetoditel on teatud eelised ja puudused. Ilma selle uuringuta pole diagnoosi võimalik täpselt diagnoosida enam kui 50% juhtudest.

Röntgenuuringute tüübid

Rajagraafiast on mitu põhiosast. Protseduuri ajal võite pildistada:

Mõnedel juhtudel on ette nähtud mammogramm. Sageli suunavad eksperdid paljusid inimesi mao ja neerude radiograafilisele uuringule. See on ainus viis saada kogu vajalik teave nende elundite seisundi kohta.

Arvutitehnoloogia arenguga paranevad muud inimtegevusega seotud valdkonnad. Näiteks Näiteks enamus laborites, kus sellised uuringud läbi viiakse, võivad pakkuda mitte ainult saadaolevaid pilte, vaid ka salvestada kogu vajalikku teavet CD-l. See salvestab andmed palju kauem kui tavalisel filmil ja paberil.

Röntgenravi ettevalmistus

Enne liigeste, luude või lihaste pildi loomist ei nõuta spetsiaalset ettevalmistust. Kuid söögitoru organite kiirgustamisel tuleb päev enne protseduuri järgida erilist dieeti. See koosneb pehmest toidust, ilma oadeta ja magusat. Päev enne protseduuri on soovitav midagi mitte süüa.