Psühholoogiaalased seadused on mitmepoolsed ja sügavad ning psühhoanalüüs on üks kõige kuulsamaid psüühika uurimise meetodeid selles teaduses. Viimase sajandi alguses oli see suundumuse aluseks Austria teadlane Freud.
Tema õpetuste kohaselt koosneb igaühe psüühika:
- teadlik osa;
- ebajooneline;
- teadvuseta.
Varasemate teadmiste puhul salvestatakse palju fantaasiat ja soovi. Viimast saab suunata teadvusse, kui me pöörame sellele tähelepanu. Asjaolu, et isik on raskesti mõistetav, sest see on vastuolus tema moraalse hoiakuga või on talle liiga valus, asub teadvuseesmärgil. See on eraldatud teistest kahest tsensuurist. On oluline meeles pidada, et psühhoanalüüsi põhjaliku uurimise teema on teadvuse ja teadvuse ebaõnnestumise seos.
Psühholoogia märgib, et sügavad psühhoanalüüsi vahendid on järgmised:
- igapäevaelus esineva sümptomaatilise tüübi juhuslike toimemehhanismide analüüs;
- tasuta assotsiatsioonide abil analüüsimine;
- analüüs, unistuste tõlgendamine.
Praktiline psühholoogia ja psühhoanalüüs
Psühholoogia õpetuste abil saavad inimesed leida vastuseid oma hinge murettekitavatele küsimustele ja psühhoanalüüs surub vastuse leidmiseks, mõnikord kitsa, eraviisiliselt. Psühholoogid üle kogu maailma töötavad kõigepealt oma kliendi motivatsioonide, emotsioonide, suhtumisega ümbritseva reaalsuse, sensuaalsete piltidega. Analüütikud keskenduvad inimese, tema teadvuseta olemisele.
Vaatamata nendele erinevustele on psühholoogias ja psühhoanalüüsis tavaline. Näiteks psühholoogilise lugeja lugeja Vene kompileerija oma raamatus
Sellel autoril on ka raamat "Võimu psühholoogia ja psühhoanalüüs". Selles uuritakse mõne teise domineerimise nähtust, juhtkonna psühholoogiat.
Psühhoanalüüs sotsiaalses psühholoogias
Selles suunas nimetati psühhoanalüüsi analüütiliseks psühholoogiaks. Selle eesmärk on uurida üksikisiku tegevust sotsiaalse rolli vaatepunktist, motiive ajavahemikul, mil ta teostab mingit avalikku tegevust.