Kuidas õppida vaikima?

Kindlasti lapsepõlves iga inimene kuulis suurepärast ütlust: vaikimine on kuld. Lapsepõlves oli ta eksitav ja isegi häiritud, sest nii palju asju ma tahtsin öelda, nii et paljud saaksid seda jagada, kuid äkki selgus, et peate vaikima ja see vaikimine on isegi parem kui rääkimine. Aga vanusega hakkab järk-järgult mõistma selle ütluse tõesust. Vaikus on kuld. Ja see on tõesti nii. Seetõttu on mõttekas mõelda, kuidas õppida vaikima ja kuulama, sest võite nii palju õppida kui ainult vaikida ja kuulata maailma, mitte ainult oma häält. Kuidas saab siis õppida vaikima - hiljem artiklis.

Kuidas õppida vaikima - praktiline nõuanne

Tundub, et üldiselt oleks vaikne õppimine üsna lihtne: võtke rääkimise asemel vaikselt kinni. Kuid see protsess on lihtne ainult sellisest praktilisest vaatenurgast, sest kui me räägime psühholoogiast, siis on kõik palju keerukamad.

Isiku jaoks on vaja rääkida üks peamisi. Lõppude lõpuks, kuidas veel oma tundeid, mõtteid, kui mitte sõnade kaudu väljendada? Keegi ütleb palju, sest ta ei suuda oma emotsioonidega toime tulla ja ta peab neid välja viskama. Keegi, vastupidi, üritab tühistada sõnadega. Kuid vähesed inimesed mõistavad, et mõnikord on vaja õppida vaikima, et paremini mõista ennast ja teie ümbritsevat maailma.

Kuidas vaikselt õppida, on psühholoogia põhimõtteliselt: vaikima tähtsuse mõistmine. Sageli hävivad suhted kuumade sõnadega, mida, kui te neid mõtlete, ei oleks teid ilmselt üldse kuulnud. Kuid aeg mõelda üsna tihti lihtsalt ei ole olemas, sest inimene on nii rääkinud, et seda ei saa pidada kinni.

Parim praktika, kuidas õppida vaikima ja vähem rääkima, on vaikus lubadus. Tasub proovida vähemalt vähemalt ühe päeva jooksul vaikida. Kui on raske lihtsa tõotusega usaldada, võite sõpradega raha panustada, et esmalt luua endale kunstmotiiv . Pärast seda vaikusetappi tasub kaaluda, kui palju aega ja energiat läheb vestlustele, mis pole üldse vajalikud, ja kui palju tõeliselt tähtsaid sõnu on endiselt kõlbmatud, kadunud mõttetu jama mõttetu vooga. Ja kui palju asju me ei märganud, meie enda sõnadega läbi viinud! Kullakese vaikus, seda ei tohiks täiskasvanueas unustada, kuigi vanemad on juba enam seda kõnet sarnastanud.