Viljandi on Eesti linnade seas seitsmes koht elanikkonna ja piirkonna järgi. Tema ajaloos koges ta nii kõrgeid kui ka meeleheitel langusi. Ühel ajal oli Viljandis Hansa Liiga suurim kaubanduskeskus ja mitu aastat hiljem lammutati peaaegu täielikult linna staatus. Kuid selle lõunapoolse linna elanikud ei ole kaotanud oma rõõmu ja rõõmu. Endised varemed muutusid mugavaks hubaseks tänavaks, taastati ajaloolised hooned, linn tagastati selle pealkirjale. Tänaseks võtab Viljandis Eestis vastu tuhanded turistid, näidates oma vaatamisväärsusi südamlikult.
Hea iseloom
Pole üllatav, et mässuliste keskaegade ajal võitles linnaga võitlusi. Lõppude lõpuks asub see lihtsalt vapus kohas. Kristallselge õhk, pehme lameda künka maastik, kauni süvavee järve kalda, tihedad okaspuid. Viljandis on lisaks sellele kogu põnevale suurejoonelisusele ka looduslikud looduslikud vaatamisväärsused:
- aed "Arcadia" - linna keskele jalutuskäigu kaugusel ilusad pingid, purskkaevud ja lillepeenardid;
- muusikariistade park - siin võite näha puutumatust puidust ebatavalisi skulptuure (kanüül, akordion, toru);
- Trepimyagi (treppimägi) - ehitati linna tänavate ühendamiseks järve kaldaga (trepp koosneb viiest ja 158 astmest);
- Linnupark - sai oma nime Viljandi peamise vaatamisväärsuse - kindluse lossi läheduse tõttu.
Viljandi järve ääres on ka matkarada. Selle pikkus on 13,5 km, siin saate jalgrattaga jalutada või jalutada, ma mõistan maalilist pilti ümber.
Ajaloolised ehitised ja ehitised
Viljandi arhitektuurilise struktuuri vanim säilinud fragment on Ordu kindluse hävitatud sein. Selle ehitamine algas kauge 1224. aastal, kuid lõpuks ehitati loss ainult XVI sajandi keskpaigaks.
Kindlustust ümbritses sügav 15-meetrine kraavi, oli turistidele selle probleemi saavutamine üsna keeruline. Seetõttu otsustati 1931. aastal ehitada peatussild (viimane rekonstrueerimine viidi läbi 1995. aastal).
Silla pealinn pole mitte kõik, mida näete Viljandis. Samuti on olemas:
- 30 meetri kõrgune vana veetorn - alates 2001. aastast on mini-muuseum toiminud, ilmus vaateplatvormile avanev imeliselt kaunis vaade linnale (turistide jaoks on torn avatud maist augustini, täiskasvanud pilet maksab 2 eurot, lapse maksumus 1 eurot);
- Jaani kirik ehitati XVII sajandisse, korduvalt hävitati ja taastati, kahekümnenda sajandi keskel muutus see laduks, kuid 1992. aastal tagas ta oma missiooni (reedeti ja laupäeviti templit ei toimi);
- Ugala teater on vanim draamateater Eestis, loodud 1920. aastal (piletite keskmine hind on 16 eurot);
- Viljandi raekoda - hoone esimesel korrusel on säilinud Vilniuse hiilguse hiilgav hansaliit, kellatorn viidi lõpule alles XIX sajandil, nüüd on kohalik omavalitsus (sissepääs on võimalik ainult eelnevalt koos administratsiooniga);
- Pauluse kirik - ilmus XIX sajandisse, kuna Viljandi koguduse ühe kiriku jaoks ei olnud piisavalt (esmaspäeviti ja laupäeviti külastajate kirik on suletud);
- Riia folkloorimuusika - avati 2008. aastal. Siin on kaks kontserdisaalit, klassiruumi ja poest, kus saate osta CD-sid, raamatuid ja muusikariistu.
Viljandi arhitektuurilised vaatamisväärsused meelitavad oma eripärasust ja mitmekesisust. Selles väikelinnas saate tutvuda sajanditepikkuste monumentaalsete struktuuridega ja kaasaegse eesti ajastu huvitavate näidetega.
Monumendid ja skulptuurid
Viljandi elanikud tunnevad sügavalt oma suurte kaasmaalaste mälu, mistõttu linnas on nii palju mälestisi:
- Charles Robert Jacobsoni monument, mis asub Tartu tänaval, on pühendatud kuulsale Viljandi pedagoogile, kirjanikule ja kirjanikule;
- Martin Kleini monument - tuntud sportlane, kes sai esmakordselt Eestile Olympic-medali;
- Augusta Maarama püstitatud skulptorikompositsioon - Viljandi legendaarne linnapea on hõivatud tema ustavale koerale (monument asub raekoja lähedal);
- Johani Laidoneri monument hobustel - Eesti vägede ülemjuhataja, iseseisvussõja juht (asub Tally tänaval);
- Johann Koehleri monument Lossi tänaval - rahvusliku kunstikooli asutaja.
Noh, võib-olla Viljandi kõige kuulsam monumentaalne maamärk on maasika skulptuur. Kokku on kokku 8 ja nad asuvad üle kogu linna. Need ebatavalised monumendid on pühendatud kohalikule kunstnik-naiivistile - Paul Kondasele, kes sai tuntuks üle kogu maailma tänu oma filmile "Strawberry Eaters".
Mida veel Viljandis näha?
Et lähemalt linna tundma õppida, soovitame külastada Viljandi muuseumi, mis asus endise linnapteegi hoones. Ekspositsioonid on üsna mitmekesised ja väga informatiivsed. Nendes osades elavad täidised ja lindud, palju erinevaid arheoloogilisi leiukohti, rõivaid, iidseid teenetemärke, keskaegsete asunduste makte ja palju muud. Seal on püsimajutushooneid, samuti ajutisi temaatilisi näitusi. Muuseum on avatud iga päev kella 11.00-18.00. Sissepääsupilet maksab 2 eurot, pere pilet maksab 4 eurot, laste pilet maksab 1 euro.
Aastal 2003 avati muuseum, mis oli pühendatud juba mainitud Paul Kondase elule ja tööle. See asub tänaval Peak 8.
Viljandis on veel üks koht - Väike-Turu 8. tänavakunstnike gild. Siin saate vaadata erinevate meistrite tööd ja osaleda huvitavates meistrikursustes, luua mälu abil originaalseid suveniire, paberist, klaasist , keraamika ja muud materjalid. Meistriklasside osalemise kulud maksavad 7-8 eurot. Gild on avatud iga päev peale pühapäevade.